Igatsen ehtsat

Viimasel ajal olen väga palju mõelnud aususest, siirusest, otsekohesusest ja nende vastanditest. Silmakirjalikkusest, pealiskaudsusest, ümber-nurga-juttudest. Ma vihkan vägivalda, aga aeg-ajalt on küll tunne, et tahaks kellelegi kõrva karjuda, juustest sikutada, varba peale hüpata või kasevitsa anda: ehk tuleb sealt lõpuks midagi, mis on EHTNE?

Miks inimesed nii vähe hoolivad?

Ma ei saa aru, miks ma ei saa aru nii arusaamatutest asjadest?
See on minu jaoks täiesti arusaamatu!

p.s. Mehed ei ole sead, sead ei valeta! Ei endale ega teistele.