Öös on asju ja tuli on räästas

Öös on asju. Öös on segadust, ärevust, kummalisi tundeid.
Pean hakkama üles kirjutama.

Mul vahel unistades näib,
et sinunimeline käib
mind kandes ringi.
Maast vaevata mind tõstad üles.
Ma olen orav suure karu süles.
Miraazh kas mingi?
Kui peoga saan peaaegu taevast puuta’,
sa otsustad ühtäkki suunda muuta.
Sa pelgad kanda
mind lõpuni ja peost mu pillad.
Ma veeren vikerkaaresillal
kesk tühja randa.
Poen kerra männi haralisse varju.
Ei ole kindel, kuidas ära harjun,
aeg pidi päästma.
On karu nägu igal männikäbil.
Ma armastan sind kuni põlen läbi.
On tuli räästas.