Halb lauseehitus, nüri üritus ja hea näitus

"kultuurikeskuse missioon ei ole mitte pakkuda ainult rahvakultuuri, vaid rikastada oma elu juurte tundmisega ning hoida sellega elus rahvuslik maagia ning just ajaloost saadav inspiratsioon on see, mis lubab pidevat taassündi"

See oli täna 1 slaid Jüris rahvamajade juhatajate suurkogunemisel. Ühe esineja oma. See on ju õuuuudne!
Ma isegi mingis krdi messengeris ei suuda nii halba lauseehitust ehitada, rääkimata ettevalmistatud slaidist.
Tädi rääkis 30 minutit samas stiilis. Ja moderaator ei teinud mitte midagi, et seda jama ära lõpetada. Rahvas niheles juba ammu, aga kultuuriinimesed ju teevad teiste ees näo, et jube huvitav on! ("kultuursed" eriti peldikus - oi ma ei saa aru, kuidas saab nii olla, et kultuurikonverentsidel on naiste wc-s potikaaned tagantselja täis lastud!)

Konverentsist veel... sisu ma ei analüüsiks... njah... aga ülse oli nii palju möödarääkimisi ja korraldus lonkas, toit oli sitt ja sai otsa, kohvi ei antud, heli ja video ei töötanud... esinejad pandi 2 tunniks kooritreppidele istuma (nad nimetasid seda padjaklubiks, kuna seal olid mõned käsitööna valminud vahvad padjad) ja oma järge ootama nagu laste lauluvõistlusel. Kostüümides ja ülikondades inimesed. Oleks siis öelnud, et pange midagi kodusemat selga.

Mind oleks eelmises töökohas sellise konverentsi korraldamise (korralageduse) eest päevapealt vallandatud.

Õnneks avas armas väike pallaslasest kunstiproua, Helju Sarnet Zauram, kes vabal ajal mudalinnas mu kõrvalparaadnas resideerub, Hobusepea galeriis oma järjekordse näituse. Silvi laulis, Elen filmis, kohal oli palju toredaid inimesi, mõned naised nutsid. Aga muidu oli ilus näitus, vein oli maitsev ja Aita tehtud soolased pirukad lihtsalt vapustavalt head!

Koju jõudes maitses 700m ujumist sama hästi.